Karbiidist tera kulumine ja servade lõhenemine on tavalised nähtused. Kui karbiidist tera kulub, mõjutab see tooriku töötlemise täpsust, tootmise efektiivsust, tooriku kvaliteeti jne; kui kasutaja märkab tera kulumist, peaks ta probleemile viivitamatult reageerima. Töötlemisprotsessi analüüsitakse hoolikalt, et teha kindlaks tera kulumise algpõhjused. Seda saab analüüsida järgmistest aspektidest:

1. Küljepinna kulumine

Külgede kulumine viitab tööriista külje hõõrdumise kadudele kõvametallist sisetüki lõikeserva all ja vahetult selle kõrval; töödeldava detaili materjalis või kõvastunud materjalis olevad karbiidiosakesed hõõruvad vastu sisetükki ning väikesed kattekihi tükid ja tera hõõrdumine; karbiidilabas olev koobaltielement murdub lõpuks kristallvõre küljest lahti, vähendades karbiidi adhesiooni ja põhjustades selle koorumist.

Kuidas hinnata külje kulumist? Piki lõikeserva on suhteliselt ühtlane kulumine ja aeg-ajalt kooruv tooriku materjal kleepub lõikeserva külge, muutes kulunud pinna tegelikust pindalast suuremaks; mõned sulamist terad tunduvad pärast kulumist mustad ja mõned lõiketerad pärast kulumist läikivad. Hele; must on tera alumine kate või põhi, mis kuvatakse pärast pinnakatte mahakoorumist.

Vastumeetmed hõlmavad järgmist: esmalt kontrollitakse lõikekiirust, arvutatakse ümber pöörlemiskiirus, et tagada selle täpsus, ja vähendatakse lõikekiirust ilma etteannet muutmata;

Söötmine: suurendage etteannet hamba kohta (sööt peab olema piisavalt kõrge, et vältida puhast kulumist, mis on põhjustatud väikesest rauatüki paksusest);

Tera materjal: kasutage kulumiskindlamat tera materjali. Kui kasutate katmata tera, kasutage selle asemel kaetud tera; kontrollige tera geomeetriat, et teha kindlaks, kas seda on töödeldud vastava lõikepeaga.

2. Katkine serv

Külgede lõhenemine on seisund, mis põhjustab sisetüki rikke, kui lõikeserva väikesed osakesed kooruvad, mitte ei hõõruda neid külgede kulumise tõttu. Külgede lõhenemine toimub löögikoormuse muutumisel, näiteks katkestuste korral. Külgede lõhestumine on sageli ebastabiilsete tooriku tingimuste tagajärg, näiteks kui tööriist on liiga pikk või toorik on ebapiisavalt toestatud; laastude sekundaarne lõikamine võib kergesti põhjustada ka laastude tekkimist. Vastumeetmed hõlmavad järgmist: tööriista eendi pikkuse vähendamine minimaalse väärtuseni; suurema reljeefinurgaga tööriista valimine; ümara või faasitud servaga tööriista kasutamine; tööriista jaoks tugevama tipptasemel materjali valimine; söötmiskiiruse vähendamine; protsessi stabiilsuse suurendamine; parandada kiibi eemaldamise efekti ja paljusid muid aspekte. Reha esiosa lõhenemine: kleepuvad materjalid võivad pärast lõikamist põhjustada materjali tagasilöögi, mis võib ulatuda üle tööriista reljeefnurga ja tekitada hõõrdumist tööriista küljepinna ja tooriku vahel; hõõrdumine võib põhjustada poleerimisefekti, mis võib põhjustada tooriku kõvastumist; see suurendab tööriista ja tooriku vahelist kontakti, mis põhjustab kuumuse soojuspaisumist, mis põhjustab reha esikülje laienemist, mille tulemuseks on reha esiosa lõhenemine.

Vastumeetmete hulka kuuluvad: tööriista kaldenurga suurendamine; serva ümardamise suuruse vähendamine või serva tugevuse suurendamine; ja hea sitkusega materjalide valimine.

3. Reha tera ala serv

Mõne tooriku materjali töötlemisel võib laastu ja lõikeserva vahele tekkida reha serv; ülesehitatud serv tekib siis, kui lõikeserva külge lamineeritakse pidev töödeldava detaili materjali kiht. Ehitatud serva serv on dünaamiline struktuur, mis lõikab Hoonestatud serva lõikepind jätkab protsessi käigus maha koorumist ja uuesti kinnitumist. Esiserv esineb sageli ka madalal töötlemistemperatuuril ja suhteliselt aeglasel lõikekiirusel; esiserva tegelik kiirus sõltub töödeldavast materjalist. Kui töödeldakse töökindlaid materjale, näiteks austeniiti. Kui korpus on valmistatud roostevabast terasest, võib kaldpinna serv põhjustada kiiret kuhjumist lõikesügavusel, mille tulemuseks on sekundaarne kahjustuste kahjustus lõikesügavusel.

Vastumeetmed hõlmavad järgmist: pinna lõikamise kiiruse suurendamine; jahutusvedeliku õige kasutamise tagamine; ja füüsilise aurustamise-sadestamise (PVD) kattega tööriistade valimine.

4. Küljetera sisseehitatud serv

See võib esineda ka külgpinnal, mis asub tööriista lõikeserva all. Pehme alumiiniumi, vase, plasti ja muude materjalide lõikamisel põhjustab külgserva ka ebapiisav vahe tooriku ja tööriista vahel; samal ajal on külgserv Mõlmed seotud erinevate tooriku materjalidega. Iga töödeldava detaili materjal vajab piisavat vaba ruumi. Mõned töödeldava detaili materjalid, nagu alumiinium, vask ja plast, põrkavad pärast lõikamist tagasi; tagasivedru võib põhjustada hõõrdumist tööriista ja tooriku vahel, mis omakorda põhjustab teiste töötlemismaterjalide nakkumist. Tipptasemel külg.

Vastumeetmed hõlmavad järgmist: tööriista peamise reljeefi nurga suurendamine; söötmiskiiruse suurendamine; ja servade eeltöötluseks kasutatava serva ümardamise vähendamine.

5. Termilised praod

Termilised praod tekivad äärmuslikest temperatuurimuutustest; kui töötlemine hõlmab katkendlikku lõikamist, näiteks freesimist, siseneb lõikeserv tooriku materjali mitu korda ja väljub sellest; see suurendab ja vähendab tööriista poolt neelavat soojust ning korduvad temperatuurimuutused Põhjustab tööriista pinnakihtide paisumist ja kokkutõmbumist, kuna need kuumenevad lõikamise ajal ja jahtuvad lõigete vahel; kui jahutusvedelikku ei kasutata õigesti, võib jahutusvedelik põhjustada suuremaid temperatuurimuutusi, kiirendada kuumade pragude tekkimist ja põhjustada tööriista kiirema rikke. Temperatuur mängib olulist rolli tööriista eluea ja tööriista rikke korral; termilised praod on lõhenemise ilmingud lõikeserva reha ja külgpindadel. Nende suund on lõikeserva suhtes täisnurga all. Praod algavad reha pinna kuumimast kohast, tavaliselt lõikeservast eemal. Servade vahel on väike vahemaa, mis ulatub seejärel reha esiküljele ja küljele ülespoole; termilised praod reha esiküljel ja külgpinnal on lõpuks ühendatud, mille tulemuseks on lõikeserva külgpinna lõhenemine.

Vastumeetmed hõlmavad järgmist: tantaalkarbiidi (TAC) alusmaterjale sisaldavate lõikematerjalide valimine; jahutusvedeliku õige kasutamine või mittekasutamine; karmimate tipptasemel materjalide valimine jne.